Metsaka kinnistu keskkonnamõjude strateegiline hindamine, Kose vald (Aruanne avalikustamisel)
 
1.1   Asend ja planeeritava ala kirjeldus 
 
Planeeringuala hõlmab Tuhala külas, Metsaka maaüksust katastritunnusega 33701:001:0026, suurusega 7,24 ha. Kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa. Pääs planeeritavale alale on tagatud olemasolevalt Vaida-Urge teelt. Teisel pool teed lookleb Pirita jõgi.
 
 
Tegemist on kõlvikuliselt metsamaaga, millisel alal on eelneva omaniku poolt enne planeeringu algatamist teostatud ulatuslik. Kinnistul ei kasva kaitsealuseid taimeliike ja ei esine loomade ega lindude kaitsealuseid elupaigatüüpe. Hoonestus maa-alal puudub. Planeeritava ala idaservas asub põhja-lõunasuunaline kuivenduskraav. Ümbritsevad kinnistud lääne-põhjasuunal on valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega, idast piirneb planeeringuala Otiveski elamurajooniga, milline koosneb 38-st valdavalt 2000-3000m2 suurusega elamukrundist.
 
 
1.2 kavandatav tegevus ja eesmärk
 
Metsaka maaüksusele on koostatud detailplaneeringu eskiislahendus, Loov Arhitektid OÜ töö nr. 12-06, Tallinn, 2006.a. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritava ala kinnistute ümberkruntimine ja sihtotstarvete muutmine planeeringualale väikeelamute rajooni moodustamiseks. Detailplaneering näitab ja selgitab täiendavalt:
Elamukrundid on planeeritud suured, vähemalt 2000 m².
Detailplaneeringuala muutmine ühepereelamutega tiheasustusalaks on loogilises seoses ning loogiliseks jätkuks kõrvalasuva Otiveski elamurajooni paiknemisega detailplaneeringuala kõrval. Detailplaneeringu väljatöötamisel on arvestatud Otiveski rajooni kruntide suuruste, hoonestuse tüüpide ja paiknemisega.
Planeeritaval alal puuduvad piiranguna maastikukaitselised või looduskaitselised objektid. Kinnistul on eelmise omaniku poolt teostatud lageraie. Detailplaneering arvestab puhta elu- ja looduskeskkonna arendamise printsiipe, mis antud piirkonda sobivad kõige paremini. Sellisesse piirkonda suurte korterelamute, tööstushoonete või muu sarnase hoonestuse rajamine on välistatud. Detailplaneeringuga planeeritava ala väljaehitamine loob võimalused uute elanike lisandumiseks valda. See toetab maakonna regionaalset arengut, elavdab külaelu ja ettevõtlust. Uute elanike lisandumisega lisanduvad piirkonda uued lapsed lähialade lasteaedadesse ja koolidesse, tagades samuti kasvatusasutuste jätkusuutliku ja pideva arengu uute laste ja õpilaste näol. Arvestades detailplaneeringu iseloomu ja planeeringuala paiknemist, ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist piiriülest keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on ehitusõiguste määramine Metsaka kinnistul..
 
1.3 Keskkonnamõju hindamise algatamise põhjused.
 
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on hinnata Metsaka kinnistul kavandatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamine algatatati seoses detailplaneeringu realiseerimisega kaasneva olulise mõjuga rohevõrgustiku piirkondliku tasandi Kämbla tuumalale, Kämbla-Nõmbra tuumalale ning Kämbla looduskaitseala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Kämbla looduskaitseala läbiv Pirita jõe koridor on kõige olulisem lineaarne rohevõrgustiku element Kose vallas. Pirita jõgi on elupaigaks lõhelistele, võldasele, jõevähile, jäälinnule ja toimib nii tuumala kui ka koridorina. Rangelt ja mööndusteta tuleb looduslikuna säilitada ranna ja kalda piiranguvöönd metsas 100 meetri ulatuses. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on välja selgitada planeeringu elluviimisega kaasnev eeldatav keskkonnamõju Pirita jõele. Samuti selgitatakse keskkonnamõju hindamise käigus välja kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju Metsaka kinnistul ja selle ümberkaudsetel aladel. Seega on keskkonnamõju hindamise ulatuseks Metsaka katastriüksus ning selle ümbrus, mida detailplaneeringuga kavandatavad tegevused võivad oluliselt mõjutada. Hindamise tulemusena peab väga põhjalikult kaaluma keskkonnaalast otstarbekust alustatud detailplaneeringu jätkamisel või mittejätkamisel ning jätkamise tingimusi, kas on tegemist olulise mõjuga keskkonnale ning kui on, siis selle vältimiseks või leevendamiseks vajalike ettepanekute esitamine keskkonnakaitse meetmete rakendamiseks.
 
1.4 Kavandatav tegevus ja reaalsed alternatiivid
 
Reaalseteks alternatiivideks konkreetses asukohas on lisaks kavandatavale tegevusele alternatiiv 0- detailplaneeringus kavandatud tegevusi ei realiseerita ja Alternatiiv II ja III- kavandatud tegevuste osaline elluviimine. KMH protsessis ei kaaluta asukohaalternatiive, sest detailplaneeringu eskiislahendus on seotud konkreetse kinnistuga.
 
1.4.1 alternatiiv 0 -kavandatavat tegevust ei realiseerita
 
0 alternatiivi rakendumisel jätkub kinnistul looduslik metsauuenemine. Looduslikku seisundit mõjutab osaliselt kinnistu asumine vahetult tee ja elamute kõrval.
 
 
1.4.2 Alternatiiv 1- detailplaneeringu eskiislahenduses kavandatud tegevus. Planeeringualale on kavandatud 3 ridaelamukrunti ja 19 elamukrunti millest 6 on paarismajakrundid. Planeeringulahenduses on kavandatud kolme ridaelamukrundi osaline asumine Pirita jõe piiranguvööndis.
 
Metsaka maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendus, Loov Arhitektid OÜ töö nr. 12-06, Tallinn, 2006.a.
 
 
 
1.4.3 Alternatiiv 2- detailplaneeringus kavandatud tegevuste osaline elluviimine, 17 elamukrunti
 
Alternatiivi erinevus detailplaneeringus kavandatava tegevusega on hoonestusala väiksem osakaal. kinnistule on kavandatud 17. uue elamukrundi moodustamine. Hoonestuse osakaalu on vähendatud 3 ridaelamukrundi ja 2 elamukrundi võrra. Elamukruntidele on kavandatud ühepereelamud. Puurkaevu asukoht on valitud selliselt et puurkaevu sanitaarkaitsevööndis säiliks võimalikult palju olemasolevat haljastust. Hoonestust ei kavandata Pirita jõe piiranguvööndisse.  

Detailplaneeringus kavandatava tegevuse osaline elluviimine, 17 elamukrunti
 
 
1.4.3 Alternatiiv 3- detailplaneeringus kavandatud tegevuste osaline elluviimine, 12 elamukrunti
 
Alternatiivi erinevus detailplaneeringus kavandatava tegevusega on hoonestusala väiksem osakaal. kinnistule on kavandatud 12. uue elamukrundi moodustamine. Hoonestuse osakaalu on vähendatud 3 ridaelamukrundi ja 7. elamukrundi võrra. Elamukruntidele on kavandatud ühepereelamud. Puurkaevu asukoht on valitud selliselt et puurkaevu sanitaarkaitsevööndis säiliks võimalikult palju olemasolevat haljastust. Hoonestust ei kavandata Pirita jõe piiranguvööndisse.
 
 
 
Detailplaneeringus kavandatava tegevuse osaline elluviimine, 12 elamukrunti
 


1.4.4 Alternatiiv 4- detailplaneeringus kavandatud tegevuste osaline elluviimine, 12 elamukrunti
Hinnates kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ja erinevaid lahendusi jõudis ekspertgrupp järeldusele et reaalselt elluviidavad alternatiivid on:
 Alternatiiv 3- detailplaneeringus kavandatud tegevuste osaline elluviimine, 12 elamukrunti.
Alternatiiv 4- detailplaneeringus kavandatud tegevuste osaline elluviimine, 4 elamukrunti
0 alternatiiv- säilib olemasolev olukord

Kokkuvõte
Arendaja sooviks on 12. elamukrundi planeerimine Metsaka kinnistule. Alternatiiv 4 elluviimine on raskendatud seoses kruntide teenindamiseks vajalike kommunikatsioonide maksumusega ning kruntide suuruse nõue ei ole põhjendatud ja piirangud oleksid vastuolus arendaja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestades Otiveski elamuarendust. 12 elamukrundi kavandamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku piirkondliku tasandi Kämbla tuumalale, Kämbla-Nõmbra tuumalale ning Kämbla looduskaitseala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Kämbla looduskaitseala läbiv Pirita jõe koridor on kõige olulisem lineaarne rohevõrgustiku element Kose vallas. Pirita jõgi on elupaigaks lõhelistele, võldasele, jõevähile, jäälinnule ja toimib nii tuumala kui ka koridorina.
 
 
 
 
 
Aheraine kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine, Mäetaguse vald.
Aruanne avalikustamisel.


 
Aheraine kinnistu detailplaneering on algatatud Mäetaguse Vallavalitsus korraldusega 10. märts nr 60 aheraine katastriüksusedetailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Detailplaneeringu ala asub Ida-Viru maakonnas, Mäetaguse vallas, Väike-Pungerja külas Aheraine kinnistu (49802:002:0402) pindalaga ca 19,12 ha, edaspidi nimetatud planeeringuala suurus on 19,12 ha. Kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa :
Detailplaneeringu koostamise eesmärgid on:    
Ø      põlevkivi rikastamisjääkide (aheraine) puistangu rajamine eesmärgiga kujundada sellest puhkeotstarbeline rajatis;
Ø      Aheraine katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine seoses aherainepuistangu rajamisega;
Ø      puistangule kavandatavate tehnikaspordiradade asukohtade ja profiilide määramine;
Ø      planeeringualale juurdepääsuteede (s.h. aheraine veoks kasutatavate teede) asukoha ning juurdepääsuks kasutatavate olemasolevate teede määramine;
Ø      puhkeala teenindamiseks vajalike kommunikatsioonide asukoha määramine;
Ø      puhkeala teenindamiseks vajalike ehitiste ja rajatiste asukohtade määramine;
Ø      planeeritaval alal servituttide vajaduse määramine;
Ø      haljastuse ja heakorrastuse s.h. säilitatavate puistute määramine;
Ø      planeeringu alaga piirneva ja aheraine ladestamiseks kasutatava puistangu hilisemate puhkeotstarbeliste kasutusvõimaluste määramine.
 
Joonis 12Planeeringuala asukoht
 
 
  
 Aheraine maaüksusele on koostatud detailplaneeringu eskiislahendus, Evox Invest OÜ töö nr. AM 1-09-09
 
Joonis 14 Detailplaneeringu eskiislahendus
 
 
 
 
Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus hinnati kolme alternatiivi:
 
Ø      alternatiiv 0 - säilib olemasolev olukord ja kinnistul jätkub looduslik metsauuenemine
 
Ø      Alternatiiv 1- detailplaneeringu eskiislahenduses kavandatud tegevus.
 
Ø      Alternatiiv 2- aherainepuistangu rajamine.
Aheraine kinnistu täidetakse aherainega ja aherainemägi moodustab terviku kõrvalkinnistul asuva olemasoleva aherainemäega.
 
 
Alternatiivide kaalukust hinnates detailplaneeringus kavandatava tegevuse elluviimine pikemas perspektiivis kõige suurema positiivse mõjuga. Hinnates kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ja erinevaid lahendusi jõudis ekspertgrupp järeldusele et põlevkivi rikastamisjääkide (aheraine) puistangu rajamisega, eesmärgiga kujundada sellest puhkeotstarbeline rajatis, ei kaasne negatiivseid mõjusid , mis takistaksid planeeringulahenduse elluviimist.





Pärlijõe Vesiveki kinnistu keskkonnamõjude strateegiline hindamine, Rõuge valdAruanne on heakskiidetud.
 
Keskkonnamõjude strateegilise hindamise eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava detailplaneeringu elluviimisest tingitud eeldatavat otsest ja kaudset mõju Pärlijõe Vesiveski kinnistu lähikeskkonnale, analüüsida negatiivse mõju või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Arendajal soovib Pärlijõe Vesiveski kinnistule rajada tervikliku puhke- ja koolituskeskkonna , kuhu kavandatakse majutus- ja administratiivhooned, kultuuriaidad, linnuvaatlustorn ja maasaun. Rõuge Vallavolikogu 22. novembri 2006 otsusega nr 65 algatati Pärlijõe, Saarlasõ ja Vanamõisa külas Pärlijõe vesiveski kinnistu ja sellega piirnevate alade detailplaneering ca 6,7 ha suurusel alal. Kuna detailplaneeringu algatamisel ei olnud selge kavandatava planeeringu lahendus, siis ei peetud vajalikuks algatada paralleelselt strateegilist keskkonnamõjude hindamist. Detailplaneeringu edasise arengu käigus on selgunud, et planeeringu lahendusega kavandatakse tegevusi ka Natura 2000 võrgustiku Pärlijõe hoiualale (vesiveski ja jalakäijate rippsild) ning hoonestusalasid soovitakse määrata metsamaale. RõugeVallavolikogu 25. märtsi 2009 otsusega nr 13 algatati Pärlijõe, Saarlasõ ja Vanamõisa külas Pärlijõe vesiveski kinnistu ja sellega piirneva ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uus planeeritav ala võib oluliselt mõjutada ümbritseva piirkonna elukeskkonda, ruumilist arengut ja väärtusliku maastikuilme säilimist.
 
Detailplaneeringu eskiislahendus
 
 
Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus hinnati nelja alternatiivi:
Ø      0 alternatiiv- säilib olemasolev olukord
Ø      Alternatiiv 1- arendaja poolt kavandatav tegevus
Ø      Alternatiiv 2- arendaja poolt kavandatava tegevuse lisaalternatiiv, maasauna hoonestusala paigutuse muutmine
Ø      Alternatiiv 3- riigimaantee äärde kavandatakse 2 uut hoonestusala
 
Kavandatava koolitus ja puhkeala arendamisel on kinnistu jagatud mõtteliselt kaheks osaks:
Ø      Maanteepoolsele kinnistuosale on kavandatud parkimis-, majutus ja haldushoone, kinnistud 1-4
Ø      Pärlijõe vastaskaldale on kavandatud tegevused mis on seotud koolitus ja puhkeesmärkidega. Kultuuriaidad ja vaatetorni paigutamisel on arvestatud kõrghaljastuse säilitamisega võimalikult suures osas.
 
Hinnates kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ja erinevaid lahendusi on ekspertgrupp seisukohal et parim alternatiiv on kavandatava tegevuse elluviimine. Tervikliku koolitus ja puhkekeskkonna arendamisega kaasnevad negatiivseid mõjusid on võimalik vältida ja eskiislahenduses kavandatavate tegevuste elluviimine loob külastajatele võimaluse tutvuda piirkonna kauni loodusega kahjustamata Pärlijõe hoiuala keskkonnaseisundit ja lõheliste kudemisala.